Emakeelepäeval
kogunesid klassiõpetajad juba traditsioonilisele kevadkonverentsile, mille
korraldasid Tartu linna klassiõpetajate aineühendus ja Eesti
Klassiõpetajate Liit.
Tervitussõnad lausus
võõrustaja Veeriku Kooli direktor Ruth Ahven. Ürituse alustuseks soovis ta, et
oleks tore, kui õpetaja eelmisest sajandist ja õpilane praegusel sajandil
suudaksid koos töötada.
Järgnevad ettekanded
pakkusidki mõtlemisainet ja nõuandeid, kuidas seda koostööd tõhustada, et oleks
tore nii õpilasel kui õpetajal.
MSc Anu Virovere
arutles teemal „Õpetaja – kas juht või liider“. Millal inimene õpib? Miks me teeme
seda, mida teeme? Mis teeb meid õnnelikuks? Kas igas juhis elab ka liider?
See ei pruugi nii olla. Juht on amet. Liidril on visioon, karisma, sisemine
intuitsioon. Anu Virovere märkis, et see, kes saab aru vajadusest tulemuste
saavutamise nimel inimestega tööd teha ja tahab protsessi paremaks muuta, ongi
liider. Juhil on alluvad – õpetajal õpilased. Liidril on aga vabatahtlikud
järgijad. Seega, kui õpetaja on liider, siis on tal vabatahtlikud õppijad.
Kõneleja rõhutas esimeste õpetajate tähtsust, sest nemad kujundavad välja
hoiakud edasise õppimise suhtes. Mõtlemisainet pakkus arutlus teemal Mis paneb meid tegutsema? Piits ja
präänik halvavad sisemist motivatsiooni. Oluline on edutunne ja kiitus.
Õppimine on mõnus, kui see on jõukohane, kindla eesmärgiga, kaasahaarav, õppija
minaga seotud, lisas Anu Virovere.
Tartu Ülikooli Keemia Instituudi
õppejõud Karin Hellat näitas, kuidas suunatud uurimuslik õpe ehk avastusõpe muudabki
õppimise vahvaks. Avastusõpe on kõiki lapsi arendav käelisele tegevusele
baseeruv õppemeetod, mille kaudu omandatakse tunnetuslikud oskused: süsteemne
ja loogiline mõtlemine, probleemide lahendamise oskus, otsustusvõime, küsimuste
esitamise oskus, suuline ja kirjalik väljendusoskus. Lastes arenevad
sotsiaalsed pädevused ja loovus. Arusaamisega õppimine loob motiivi elukestvaks
õppeks ja tagab edukuse edaspidises elus, tähendas sõnavõtja.
Tartu Katoliku Hariduskeskuse
klassiõpetajad Kairi Kutta ja Epp Säre kirjeldasid ning jagasid kogemusi,
kuidas avastusõpet koolis rakendada. Esinejad konstateerisid, et õpilane on
õppeprotsessis aktiivne osaleja, õpetaja suunaja ja juhendaja. Rõhuasetus on
lapse algatusel, ise-tegemisel ning kogemuse läbi õppimisel.
Tänapäevased tehnilised
vahendid on kindla koha leidnud 21.sajandi koolis. Koolielu portaali algõpetuse
ainemoderaator ja HITSA Innovatsioonikeskuse koolitaja, Tallinna
Hariduskolleegiumi klassiõpetaja Tuuli Koitjärv tutvustaski IKT vahendite
kasutamise võimalusi õppetöös. Elevust tõi saali nutitelefonide abil ülesannete
lahendamine.
Tartu Erakooli
klassiõpetajad Piret Kimmel ja Karen Kärtmann näitasid iPad`i kasutamise
võimalusi õppetöös. Esitlus oli huvitav, paraku enamus koolides jääb selline
õppimismeetod esialgu veel unistuseks.
Samas märkisid esinejad, et ka nende töös on tavalisel õpikul ja töövihikul oma
koht.
Kõik ettekanded olid
huvitavad ja inspireerivad. Õpetajad said innustust viimasele õppeveerandile
vastu minna, tegutseda nii, et õppida on vahva.
Üritus oli ladus ja
läbimõeldud. Aitäh korraldajatele ja vastuvõtjale Veeriku Koolile!
Ester
Kalder
Põlva
ÜG klassiõpetaja
